Äripäeva raadio Äripäev

Lapsed pöörduvad reumatoloogi juurde peamiselt ülekoormusest tingitud jalavalude tõttu ja siis on peamiseks raviks puhkus. Vahel on mured aga tõsisemad ja siis on enamasti tegemist juba põletikulise liigeshaigusega.
Juttu tuleb ka sellest, kas kõik lapsepõlvetraumad annavad endast vanemas eas tunda ja millega riskitakse, kui lapse põletikulise liigeshaiguse ravi jäetakse pooleli.
Kõigest sellest on Terviseuudiste saatesse rääkima tulnud Tallinna Lastehaigla reumatoloogiateenistuse juhataja Liis Tõnisberg. Saadet juhib Violetta Riidas.

Fotol dr Liis Tõnisberg
Foto autor Violetta Riidas

Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
"See pigem on selline pettuse valdkond, kui müügimees müüb ja oskab kõik tooted maha müüa. Pettusega saab ka raha teenida. Aga kas see on müümine või kas see on siis hea müügimees, kes pähemäärimisega tegeleb," mõtiskles Ilves. Tema hinnangul on kõige parem turundus suust suhu leviv positiivne reklaam.
Ilves räägib saates, kuidas fookuse hoidmise ja hooajalisusega toimetulek on aidanud ettevõttel jääda edukaks ka keerukatel aegadel.
Lisaks ärilistele tippudele tuleb saates juttu ka ettevõtte loomise algpäevadest ja meeskonnatööst ning iseseisvumisest. Mis on olnud peamised ja värvikad hetked selle perioodi jooksul, milliste raskustega on ettevõte pidanud kokku puutuma ja millised on peamised väljakutsed, püsimaks Baltikumi turul konkurentsis.
Saadet juhib Alyona Stadnik.

Fotol: Alari Ilves. Autor: Alyona Stadnik.

Eesti esimene jäätisemeister Evald Rooma, keda rahvasuus Onu Eskimoks kutsutakse, oli esimene, kes alustas jäätise tööstuslikku tootmist Eestis. Ta pärandas oma originaalretseptid Balbiinole, mida kasutatakse tänase päevani.

AS Balbiino turundusdirektor Anne Tääkre rõhutas, et nagu originaalretseptides, on ka tänapäeval kohalikul toorainel oluline osa. Enamik kasutatavast koorest on pärit Eestist. Saates selgitas Tääkre, et uute maitsete väljatöötamine on pikaajaline protsess, mis kestab vähemalt aasta. See hõlmab turu-uuringuid, paljude maitsekombinatsioonide katsetamist ja lõpuks toote jõudmist testgrupini. Ühtlasi maitstakse Balbiinos igal hommikul kogu eelmise päeva toodangut, et selle kvaliteedis veenduda, “Töötajatel ei ole selle vastu midagi,” kinnitas Tääkre, sest jäätis maitseb kõikidele.

Kaitseministeerium korraldab pilootprojektina reservväelaste nädalat. Sellega seoses tõi Balbiino turule Reservväelaste jäätise, mis on pakendatud digilaigulises mustris. "Iga müüdud jäätise pealt läheb 100% teenitud kasum Reservväelaste fondi, mis toetab nende varustuse soetamist ja suhtluse edendamist. See on meie viis, kuidas toetame Eesti kaitsevõimet," selgitas Tääkre.

Kuidas käib tootearendus jäätiseäris? Milline Skandinaavias populaarne maitse on Eestis välistatud? Kuidas pääseda jäätise testgruppi? Millised on peamised erinevused tänase tootmisprotsessi ja Onu Eskimo aegse tootmise vahel? Nendele küsimustele saab vastuse saatest, saadet juhib Keit Ausner.

Foto: Anne Tääkre. Autor: Mari Rostfeldt

Aasta investori tiitliga pärjatud Marko Oolo, kes on oma portfelli juba suutnud kasvatada nullist enam kui miljoni euroni, tõi saates esile rikkaks saamise kolm põhikomponenti, mis on olulised miljonilise portfelli jõudmiseks.

“Need on algkapital, aeg ja tootlus,” rääkis Oolo värskes “Investeerimisportfell 2030” saates.

Üldiselt neid kolme samal ajal ei ole, tõdes ta. Noortel investoritel on vähem algkapitali, kuid rohkem aega, vanematel investoritel aga vastupidi.

Oolo meenutas saates oma investeerimisteekonna algust, kui pani fookuse sissetuleku suurendamisele. “Tootlus tuleb hiljem lumepalliefektina kaasa,” lisas Oolo.

Aasta investor rõhutas, et eduka portfelli loomine ja rikkaks saamine ei sõltu ainult finantskapitali olemasolust ja tootlusest, vaid ka sellest, kui palju aega investoril on kapitali kasvatada. Ta on kindel, et kui noor inimene suudab säästa 30–50% oma sissetulekust ja teeb tarku finantsotsuseid, on miljonäriks saamine vältimatu.

Lisaks rääkis Marko Oolo põhjalikult investeerimisportfelli koostamisest ja haldamisest. Tema alustas oma investeeringute haldamist Exceli tabelitega, kuid nüüd on ta liikunud üle enda välja töötatud portfellihaldustarkvarale, mis võimaldab portfelli efektiivsemalt jälgida. Ta ütles, et investeerimisajaloo hoidmine ja süstematiseerimine on oluline, et mõista oma investeeringute tootlust ja teha tulevikus informeeritud otsuseid.

Tema sõnul on küll oluline jälgida turutrende ja makromajanduslikku olukorda, kuid teha otsuseid pigem oma pikaajaliste eesmärkide ja strateegiate põhjal.

Saadet juhib Andre Anni Äripäeva börsitoimetusest.

Saate „Investeerimisportfell 2030“ salvestamisele pani õla alla finantstehnoloogiaettevõte Admirals.

Fotol: Marko Oolo. Autor: Julia Laidvee

Büroohooned vahetavad ruumiprogrammi, töökoht teiseneb, ESG ja renoveerimine muutuvad uueks normaalsuseks, kinnitavad ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam.
„Oleme ESG vaates suhelnud päris palju kinnisvaraomanikega,“ rääkis Meldo,“meil on portfellis 400+ hoonet ja oleme täheldanud, ettevõtteid, kes on väga palju tegelenud ESG-ga ja on ettevõtteid, kelle jaoks on ESG prügisorteerimine, päikesepatareide panek katusele. Täna on sellesse suhtumine väga erinev. Me ise näeme, et see saab olema päris tuntav konkurentsieelis mingi perioodi ja mingi perioodi, kui see jõuab rohkem igale tasandile, see on kaotus pigem, et sa pigem ei püsigi konkurentsis, sest see hakkab ülevalt poolt pihta suurematest ettevõtetest. See aasta on esimene aruandluskohustus. Täna kohalik üürnik ei küsi kõiki neid nüansse. Suuremad rahvusvahelised firmad küsivad täna, missuguseid ESG nõudeid omanik, üürileandja täidab.“
Covidi ajal suruti inimesed tagasi kodudesse, tõdes Karotam üleilmse pandeemia mõju kohta büroohoonete rahvusvahelisele turule. „Seda oli eriti näha suurtes linnades, kus paljudel nii palju elamispinda käes ei ole, kui keskmiselt meil. See adopteerimine võttis kindlasti aega, siis loodi kuskil mingi oma nurk. Aga vahemaad on kindlasti midagi muud …“ lisa ta suuremaid välisriike võrdluseks tuues. „See siis räägib selle kasuks, miks just Baltikumis inimene on pigem tagasi tööle tulnud, teda oodatakse …. Meil sundi on vähem – kui seda üldse saab nimetada sunniks. Aga väga suured CEO-d on välja öelnud, et nüüd kõik kontorisse! Ja on öelnud, et kui ei tule, siis vaatame, kas me töölepinguga üldse jätkame.“
Saates eksperdid analüüsivad büroohoonete turgu praegusel hetkel ja teevad prognoose, mida on oodata käesoleval, ent ka järgmisel aastal. Lisaks on saates juttu lähemalt ESG-st, büroohoonete renoveerimisest, erinevatest kasutusviisidest, koostöötamiskeskustest, tulevastest töökoha trendidest.
Saatejuht on Kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson.

Fotol (autor: Siim Sultson, Äripäev/Kinnisvarauudised.ee) RE Kinnisvarajuhatuse liige ja vanempartner Monica Meldo ning Baltic Horizon Fundi juht Tarmo Karotam.

Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout vastutab juba viiendat aastat Eesti lipulaeva kommertsvaldkonna töö ja tulemuste eest.

Kuigi paljude inimeste jaoks seostub Tallink eelkõige laevadega, on ettevõtte erinevaid tegevusvaldkondi kokku võttev märksõna hoopis elamus, oma külalistele emotsioonide pakkumine. Ja seda nii maal kui merel. Olgu selleks siis reisielamused, kultuurielamused, maitseelamused, ostuelamused - Tallink Grupp oma 5000 töötajaga pakub juba aastakümneid, seda kõike tipptasemel. Näiteks duty-free Travel Retail kaubanduse äris on Tallink maailma mastaabis suuruselt 18. tegija, olles Travel Retail kaubanduse ülemaailmses edetabelis konkureerimas maailma suurimate lennujaamadega nagu Dubai, ning ühtlasi ka maailma suurimate lennujaamade järel nr. 1 laevaoperaator maailmas.

Tallink Grupi 35. sünnipäeva eel tänavu 12. mail, tuleb sisuturunduse saates juttu, millistes valdkondades kontsern tegutseb ja millised on ettevõtte ärimahud ja fookus täna.

Piret Mürk-Dubout’d usutleb saatejuht Hando Sinisalu.

Foto: Piret Mürk-Dubout. Autor: Andras Kralla