Läksin mõned kuud tagasi kevadise metsa äärde jalutama. Mõtlesin, et jagan podcasti jaoks oma hetkemõtteid, kuid mingil imepärasel viisil jõudis salvestusse hoopis üks laul. Täiesti ilma ettevalmistuseta, nii nagu intuitiivselt hääl kandis. Ei arvanud, et teda kunagi jagan, kuid järsku kerkis...

Kui vajad praegusesse veidi rohkem helgust ja valgust, siis see Luana Podcasti episood ootab sind avasüli end kuulatama! Sammume kollektiivse tervikuna vana ja uue maailma piirimail. Meie ees avatakse justkui pidevalt uusi uksi, mille taga olevat me ette ei tea, kuid millest tuleb sellest...