Nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valisid endale uue poliitilise võimu, ehkki väga erinevatel alustel. Kui Washingtonis tekitavad otsused üha suuremat hämmingut, siis Brüsselis on valikud märksa konventsionaalsemad, nende seas ka euroliidu välispoliitikajuht Kaja Kallas. „Kaja Kallas ja Ursula von der Leyen uues Euroopa Komisjonis saavad aru, et see aeg on möödas, mil Euroopa tervikuna või riigid eraldi võiksid rahus olla Ühendriikide laia selja taga. See aeg ei tule enam kunagi tagasi," rääkis seekordses "Äripäeva arvamusliidri" saates riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson. Nimelt on pärast Donald Trumpi valimisvõitu üsna segane, milliseks kujunevad USA ja ELi omavahelised suhted, rääkimata kõigest muust. Trumpi valikud oma uude administratsiooni tekitasid veel nädala alguses teatavat kergendust, kui välisministri ametisse nomineeriti Florida senaator Marco Rubio. Seevastu nädala teises pooles oli selge, et administratsiooni hakkavad kuuluma isegi USA praegust poliitilist maastikku silmas pidades tõelised ekstsentrikud – juhul kui vabariiklaste enamusega Kongress seda ei takista. Delfi poliitikaajakirjanik Herman Kelomees ei usu, et rahvasaadikud Trumpile kätt ette paneks. „Kui me hakkame lootma sellele, et Kongressis on piisavalt palju mõistust, siis selle aluseks saab olla ainult amneesia Trumpi eelmise ametiaja suhtes. Vabariiklased on vägagi võimelised oma presidendi taha joonduma.“ Mis puudutab finantsturge ja globaalset kaubandust, siis ehkki turud rallivad praegu pea püstloodis ülessse, usub Redgate Capitali investeerimisjuht Peeter Koppel, et Euroopa neil valimistel selgelt kaotas. „Me tahaks ju kangesti Ameerikasse müüa, aga eurooplased saavad kaitsetollid peale olukorras, kus majandusel pole konkurentsivõimega niikuinii juba mõnda aega eriti pistmist," ütles Koppel. Saates räägivad Mihkelson, Kelomees ja Koppel täpsemalt, milliseks need suhted kujunevad ja mida võib tuua tulevik. Saate tegid Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv ja saatejuht Indrek Lepik. Foto autor: Reuters/Scanpix