Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusülesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada. Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid päevi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rääkis temaga kodanikuühiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud õppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike järelkasvust. Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kättesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jõuti. Kui protsess, kuidas otsuseni jõutakse, jääb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmärk on saada võimalikult hästi aru, kuidas inimene käitub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes. Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuühiskonnaga inimkeskne = innovaatiline Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene läheb kaasamisüritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mõjutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem ära tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana. ReStart. Selleks, et oleks tugev järelkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade südamelähedus kasvab iga inimese seest.