Vahetusaasta Hispaanias ajendas teekonnale, mis viis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, seejärel New Yorki ja praeguseks Eesti suurima startup- ja tehnoloogiakonverentsi Latitude59 tegevjuhiks. Seekordses taskuhäälingus on külas endine erasmuslane Liisi Org.

Kas te teadsite, et maailmas tekib igal aastal juurde 5500 Eiffeli torni jagu elektroonika romusid? Probleemi on käsile võtnud Eesti ringmajandusidu Ringy. Ettevõtte tegevjuht Kristo Kraft jagab seekordses Erasmuse taskuhäälingus oma kogemusi õpingutest ühes maailma vanimas ülikoolis ning teekonnast seadmeringluse startupi juhi kohale.

Kumu hariduskeskuse juhataja: täiskasvanute õpiränne annab inspiratsiooni pikaks ajaks Täiskasvanutele mõeldud õpiränne andis oma tööks rohkelt inspiratsiooni ning aitas vältida teiste tehtud vigu, ütleb Kumu hariduskeskuse juhataja Sandra Lääne-Velt. Seekordses taskuhäälingus uurime, mida õppisid muuseumi töötajad Erasmuse abiga oma Euroopa kolleegidelt. Saatejuht on Sabina Sägi. Sandra meenutab, et peagi pärast Kumusse siirdumist potsatas tema postkasti kiri, milles kutsuti Erasmuse...

Mida on ühist haavahooldusel, laborivorstil ja Latitude 59-l? Neid ühendab taskuhäälingu seekordne külaline, iduettevõtte Gelatex kaasasutaja ja endine erasmuslane Mari-Ann Meigo Fonseca, kelle teekond Portugalis veedetud Erasmuse semestrist on praeguseks viinud välja eduka roheettevõtte asutamiseni.

Me kõik püüdleme eduka karjääri poole. Aga tööelu kõrval on paljudel juba pere, oma kodu ja muud kohustused ning vastutused. Miks siis ikkagi õpirändele minnakse? Mis on selle juures suurimad takistused? Stuudios on külas intensiivõenduse magister Liina Ilves ja dramaturg Piret Jaaks, kes oma kodumaistele kohustustele vaatamata leidsid, et Erasmusega välismaal õppimine on väärt kõiki kadalippe, mis teele sattuda võivad.30

Seekordses episoodis avame ühe Tallinna hästi hoitud saladuse.  Tsensuur on eksisteerinud kirjasõna levitamisest alates, sest sama kaua on sellega kaasas käinud hirm ebasoodsate ideede levimise ees. Mida näitavad meile õppetunnid ajaloost ja kuidas need end tänapäeval kordavad? Tallinnas tegutsevas Banned Books muuseumis näeme läbi kirjanduse, kuidas aegade jooksul on infoga manipuleeritud.

Kas teadsid, et Ukraina borši keetmiseks ei olegi ühtegi päris õiget retsepti? Või kuidas kõlavad ukrainakeelsed keeleväänajad? Aga millised tavad on Ukraina pulmas? Eestis elavad ukrainlased, Tartu Ülikoolis töötavad Anna Branets ja Denys Teptiuk tutvustavad oma kodumaa keelt, kombeid ja muidugi nende maitsvat kööki. Taskuhäälingu seekordne osa on inglise keeles.

Keskkool hakkab lõppema ja ilus suvi terendab ees? Ei tea, mida ette võtta? Me tuleme appi! Kuidas kõlab reis Pariisi, Amsterdami, Berliini või mõnda teise Euroopa linna? Või hoopis nendesse kõigisse? Kuula Kaisa ja Marrieli kogemust, kes sõitsid 2019. aasta suvel koos kahe klassikaaslasega rongiga läbi Euroopa, külastades Austriat, Prantsusmaad ja Hollandit.

Seekordse episoodi külaline Anett Numa on tutvustanud meie väikese riigi digiedulugu presidentidele, aadlikele ja tippjuhtidele ning aitab nüüd kaitseministeeriumi nõunikuna kujundada Eesti küberpoliitikat. Samas on ta alati öelnud, et just Erasmuse õpiränne Sloveenias pani tema karjäärile alguse. Kuidas ta end üles töötas, mis valmistab talle muret Euroopa IT-sektoris, kuidas valmistada end ette avalikuks esinemiseks, millega ta kaitseministeeriumis täpsemalt tegeleb ja paljust muust kuuleb...

Erasmuse taskuhäälingus on külas Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogika dotsent Larissa Jõgi, kes uuris põhjalikult Eesti karjääriteenuste valdkonna olukorda ja tulevikuvaateid. Koos kolleegidega visandasid selle uuringu tulemusel selge sõnumi: karjääriteenuseid ei vaja mitte ainult noored ja õppurid, vaid ka väga paljud täiskasvanud, nende seas nii töötud kui ka töötavad inimesed. Taskuhäälingu seekordses osas tulebki juttu sellest, kuidas asutused saavad karjääriteenuseid...

Kuidas luua sildu noorema ja vanema põlvkonna vahel? Mida saab igaüks meist teha, kui kahtlustame, et eakas on langenud kehalise väärkohtlemise ohvriks? Mil moel toetavad meie eakaid Erasmuse programmid? Taskuhäälingu külalised, naiste tugi- ja teabekeskuse juht Pille Tsopp-Pagan ja Jututaja idee maaletooja ning eestvedaja Mari-Liis Sööt avavad nende küsimuste tagamaid.

Kui vanasti levitati valeinfot näiteks lennukist lendlehti alla puistates, siis tänapäeval käib see palju kiiremini ning kandub edasi üha rohkemate inimesteni.  Poolikuid, väänatud tõdesid või isegi lausvalesid jagatakse segaduse tekitamiseks ja mõjutamiseks, vahel ka lihtsalt naljatamiseks. Aga on veel üks, palju ohtlikum väärinfo tüüp: kuritegelik valeinfo, mille eesmärk on tekitada riigis korratust ja umbusaldust. Miks on väärinfo riigile ja selles elavatele inimestele nii ohtlik, et...

Kui rikas peaks inimene olema, et ta saaks end tõeliseks keskkonnasõbraks kuulutada? Kas igal ühel meist on raha, et päästa maailm? Erasmuse taskuhäälingu külaline Triin Hertmann väidab, et rohelisi investeerimisvalikuid tehes on võimalik keskkonda säästa oluliselt rohkem kui prügi sorteerides ning investeerimisega alustamiseks ei pea pangakontol hunnikus vaba raha vedelema.

Kui kaua läheb aega, et koodimisoskus muutuks vajalikuks igas valdkonnas töötades? Kas erasektor peaks sekkuma haridusse, et koolilõpetajatest saaks vajalike oskustega tööjõud? Kood/Jõhvi on uutmoodi programmeerimiskool, kus ei ole õpetajaid ega klassitunde, vaid kogu töö tehakse ära iseseisvalt. Kuidas see täpsemalt käib, selgitab Erasmus+ taskuhäälingu seekordne külaline, Kood/Jõhvi kaasjuht Karin Künnapas.

Kumb oli enne, kas muna või kana? Erasmuse taskuhäälingu seekordses osas küsime, kumb oli enne, kas innovaatiline ja pühendunud õpetaja või projekt, mis tõi talle teenitud tähelepanu. Euroopa innovaatiliste õpetamisviiside auhinna võitjad juba teavad selle küsimuse vastust. Saates on külas Paide Hillar Hanssoo põhikooli saksa keele õpetaja Ellen Rosimannus ja Kuressaare ametikooli disainisuuna õpetaja Merit Karise, kelle eest veetud uuenduslikke Erasmuse projekte tunnustas Euroopa komisjon...

Küllalt vähe on Eestis selliseid taristu osasid, mis on küll vajalikud, ent näevad seejuures välja nii ägedad, et on saavutanud maamärgi staatuse. Just säärane on Läänemaal Rõuma külas asuv Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast Soorebane. Seekordses taskuhäälingu osas teemegi juttu Soorebase ühe autori, arhitekti ja Erasmuse vilistlase Sille Pihlakuga. Aasta oli 2005, kui Sille Pihlak Eesti Kunstiakadeemias õppima asus ja esimest korda Erasmuse programmist kuulis. Toonane koolijuht Signe...

Keskkonnasõbralikkus pole vaid Rootsi aktivisti või valimiste eelse poliitiku unistus. Siin samas Eestis on ettevõtmisi, mis aitavad keskkonnaprobleeme lahendada taskukohasel ja maitsval moel. Erasmuse taskuhäälingu seekordses toidu raiskamisele keskenduvas osas on külas Fudleri tegevjuht Rudolf Stenar Saluoks, Tartu Toidujagamise toidupäästja Sille Alabert ja RingKarp idee autor ning edasiviija Katarina Papp. Ei ole kellegi jaoks saladus, et iga päev läheb Eestis raisku tonnide viisi...

Maailmas kõneleb eesti keelt vaid veidi üle miljoni inimese. Teadupärast ei kuulu meie keel just kõige lihtsamate hulka, mida pelgalt huvi pärast õppida. Siiski leidub inimesi, kes on otsustanud selle pähkli puruks hammustada. Taskuhäälingus on külas Tallinna Ülikoolis vahetusaastat tegev  Diogo ja Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts vahetustudeng Dorothea. Nende õpingud algasid küll septembris, aga Eestisse jõudsid nad juba augustis, et teha lähemalt tutvust meie keele ja...

Muutuva maailmaga peab kaasas käima ka kooliharidus. Tänapäeval ei piisa ainult teooriast ja faktide õppimisest. Muidugi on oluline õppida mõtlema, aga selle kõrval on täpselt sama tähtis õppida tegema. Milline võiks olla mitmekülgne haridus? Kuidas aidata lastel ja noortel unistusi seada ja leida just enda jaoks õige tee, kirg ja hobi? Erasmuse taskuhäälingu seekordses osas räägime Tagasi Kooli juhi Teibi Tormi ja Vivita juhi Mari-Liis Linnuga haridusest, loovusest ja õnnelikest lastest...

"Ka koduigatsus võib mõnikord nii palju haiget teha, et lõimumine kohapeal on raske.“  On palju põhjusi, miks inimene oma koduriigist lahkub. Vahel pole muud valikut, teine kord ärgitab minema hoopis soov iseennast teostada, kogeda, näha ja tunda midagi uut. Olgu põhjus milline tahes, uude riiki elama asumine paiskab senise elu pea peale ja üksi sellega toime tulemine võib olla kontimurdev. Kes toetab Eestisse elama asunud välismaalasi?  Erasmuse taskuhäälingu seekordses osas on külas...

"Erasmus on nakkav!"⠀ ⠀  Kunstnik Islandil 🇮🇸 ja kokk Belgias 🇧🇪 ei ole mitte anekdoodi algus, vaid kaks erasmuslast, kes on kumbki osalenud juba kahes õpirändes. ⠀ ⠀ Pärnumaa Kutsehariduskeskusest kokahariduse saanud Carlo Fogelberg läks 2019. aastal Belgiasse ja pärast seda Hispaaniasse. Mõlemal korral töötas Carlo Michelini tärniga restoranis.🌟 ⠀ ⠀  Tartu Kunstikooli lõpetanud Liisa Nurme saabus hiljuti tagasi Islandilt, aga on enne seda õppinud veel Edinburghis. 🎨⠀ ⠀  Kuula...

Uuel Erasmuse perioodil väärtustame nii Euroopas kui ka siin Eestis projekte ja algatusi, mis aitavad kaasata kõiki neid, kel on mingil põhjusel vähemad võimalused. Kaasamise ühest tahust räägivad taskuhäälingu seekordsed külalised Heidi Maiberg, kes arendab Tartu ülikoolis õpetajatele ja õppejõududele materjale, mis aitavad neil klassiruumis tundlikel teemadel rääkida, ning MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde tegevjuht Maari Ernits, kes tegutseb selle nimel, et igal lapsel oleks sõber.

Erasmus tähendab enamat kui seljakoti ja päikesepõletusega välistudeng, sinna kuuluvad ka töötajad, kes võtavad naerulsui noori vastu ja soovivad minejatele tuult tiibadesse. Just nemad teevad enne minekut kindlaks, et partnerkoolid on valmis ja ettevõtted teavad, mida praktikantidega peale hakata. Külas on Tallinna ülikooli väliskülalisõpilaste koordinaator Ingrid Hinojosa ja Järvamaa kutsehariduskeskuse projektijuht Merje Mölter, kes on haridusilma telgitagustes suuri tegusid teinud ja...