Miks ei ole okei öelda kellegi kohta “depressiivik” või “skisofreenik”? Miks mitte “hullumaja” ega “vaimuhaigla”? Vaimse tervise kohta käiv keel on koos teadlikkuse kasvuga pidevas muutumises. Koos Peaasi.ee juhi Anna-Kaisa Oidermaaga võtame tükkideks lahti, kuidas rääkida vaimsest tervisest nii üksteisega kui ühiskondlikul tasandil.Saa teada:* Millise puudujäägi tõttu sündis Peaasi.ee? (https://l.messenger.com/l.php?u=http%3A%2F%2FPeaasi.ee%2F&h=AT2h5BLtjU_a1-ob-sZCXcV8HnktYvk4QT7GerNKzNxVSZ-dWPkHOGwUZTyfazHHvEDDl8Qnb5j4jP9x_BGUhd-JkmWQFFvdn3hhq4gild6VbtLZ9bOYX4eEHY4m6Vie7IqYBQ)* Kui palju on vaimse tervise kõnepruuk viimase kümne aasta jooksul muutunud?* Miks võib just kogemuslugude jagamine aidata ühiskondlikku häbi ja hirmu leevendada?* Kuidas vältida sildistamist ja rääkida lihtsas keeles?* Stereotüüpidest, tundlike teemade käsitlemise ohtudest ja paljust muust.Lisainfo ja mainitud lugemissoovitused leiad kodulehelt: https://storiesforimpact.com/podcast/osa-03-kuidas-raakida-vaimsest-tervisest-anna-kaisa-oidermaa/ (https://storiesforimpact.com/podcast/osa-03-kuidas-raakida-vaimsest-tervisest-anna-kaisa-oidermaa/)Anna-Kaisa Oidermaa on kliiniline psühholoog ja MTÜ Peaasjad tegevjuht. Koos Peaasjade tiimiga tegelevad nad vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Anna-Kaisal on pikaajaline kogemus vaimse tervise valdkonnas ning ta on pühendunud teadlikkuse tõstmisele ja abi pakkumisele. Ta on juhtinud mitmeid kampaaniaid ja algatusi haridus- ja noortevaldkonnas kui ka laiemalt, mis keskenduvad vaimse tervise probleemide mõistmisele, ennetamisele ja lahendustele.Tähelepanu! Vestlus võib sisaldada teemapüstitusi, vaatenurki või termineid, mis võivad mõjuda häirivalt inimestele, kes on vaimse tervise temaatika osas tundlikud.Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:—–Lasteabi: 116111 (24h)Hingehoiu telefon: 116123 (24h)Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)—–Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)—–Kiirabi: 112 (24h)KuulamiskanalidSpotifySoundcloudApple PodcastVaata lisa"Mis mõttes?" podcasti kodulehel Facebookis Stories For Impacti lehelInstagramis @mismottes.podcastLinkedInis Stories For Impacti lehelJaga meiega, kuidas episood Sind kõnetas ja millest edaspidi kuulda tahaksid: [email protected]Soovid, et iga osa maanduks koos lisamaterjalidega otse Sinu postkasti?