Episodes
Kuidas tehakse kindlaks arenguvead loodetel ja mida selle teadmisega peale hakatakse? Kas geenivaramus olevad teadmised jõuavad ka me raviarstide kasutusse ja mida sealt järeldada saab? Inimeste kohta saada olevate geneetiliste andmete hulk kasvab meeletu kiirusega. Kiiremad ja täpsemad geenianalüüsid nõuavad aina kiiremaid arvuteid ja väga suuri mälumahte. Ka geeniinformaatikud vaatavad täna arvutustehnika arengute peale ja ootavad pikisilmi kvantarvutite tulekut. Saates räägib Postimehe...
Published 01/26/22
Published 01/19/22
Euroopa komisjon valmistab ette Euroopa Looduse taastamise seadust. On lubatud, et lähikuudel saab sellest lähemalt teada. Hetkel on teadlased enda poolt teinud märgukirju selle kohta, mida see seadus sisaldama peaks. Eesti ja Euroopa looduse liikide arvukus kahaneb ja väga suure kiirusega. Paraku on see ainus tegur, mis inimeste heaolu muutuvas kliimas tagada suudab. Sellest ja muustki räägib saatejuht Marek Strandberg Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe ja Tartu Ülikooli botaanika...
Published 01/19/22
Kuidas saab statistikast silmamoondus? Kohene vastus on selles, et siis ja ainult siis, kui statistikat ei kasutata korrektselt. Tõsi, selleks on ka palju eeldusi - matemaatiliste teadmiste mõttes on selle valla kirjaosamatus vägagi levinud. Millised on olnud vead, mida on tehtud koronapandeemias andmete tõlgendamisel? Kuidas paistavad vale lühikesed jalad eriti hästi just statistiliste võtete valguses välja? Saatekülaline akadeemik ja matemaatilise statistika professor Krista Fischer....
Published 01/12/22
Eelmise aasta detsembri lõpul Maalt lennutatud James Webbi kosmoseteleskoop hakkab minevikku vaatama. Mida see tähendab ja mille poolest on Webb parem paljudest muudest ajamasinatest? Saatekülaline 2021. aastal Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud astronoomiaprofessor Elmo Tempel. Saatejuht Marek Strandberg.
Published 01/05/22
Äsja Eesti teaduste akadeemia liikmeks valitud Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Maris Laan seletab lahti platsenta rolli nagu ka selle, miks peaks vähiuuringutes ja võimalike ravilahenduste otsimise täpsemalt vaatama just platsenta poole. Tegemist on vaid üheksaks kuuks, koos inimlootega tekkiva organiga. Saame teda ka seda, kas on üldse mõeldav loote geenivigasid korrigeerida geeniteraapiaga. Saatejuht Marek Strandberg.
Published 12/22/21
Kavandamisel on kolm käiku veenusele. Kaks esimest 2023. ja 2026. aastal. Kolmas peaks toimuma umbes 2030 aasta paiku. Tartu Ülikoolis on loomisel selle 2023. aastal Veenusele jõudva automaatjaama tarvis sensorite ehitamine. Just need peavadki kindlaks tegema, kas Veenuse atmosfäär on «täpiline». Mida tähendab «täpiline»? Aga seda, kas seal atmosfääris lendlevad arvatavalt kõrvuti kontsentreeritud väävelhappe piiskadega ka lahjemad piisad. Veenuse atmosfäär on aga nii tihe, et selle pinna...
Published 12/15/21
Meile sajab peale müüoniote «vihm». On kogu aeg sadanud, kuid juhuse ja geniaalsuse kokkusattumise tõttu, on täna õpitud neid kasutama asjade sisse vaatamiseks. Seda on tegemas Eesti ettevõte G-Scan. Vaid looduses olevate osakeste voos reedavad end nii peidetud lõhkeained, narkootikumid, mürgid ja relvadki. Kas aga Kremli kööki kuuluvast polooniumistki aimu võiks saada? Millise juhusega on tegemist ja mis meid müüontomograafia asjus tulevikus ootab? Tulevikus lebate rahumeeli apteegis,...
Published 12/08/21
Kuidas on tekkinud nüüdisaegne rahasüsteem? Milline on Eesti osa selles ja milline eestlaste osa? Kas keskpangad on kasiinopidajad või tasakaaluhoidjad? Miks ei sobi krüptovaluutad maksevahenditeks? Me kuuleme, loeme ja näeme valitsusi kurtmas, et rohepöördeks pole kusagilt raha võtta. Kas see on päriselt ikka nii? Keskpangad on tekitanud triljonitesse ulatuvates kogustes raha ja selle eest on kokku ostetud erinevaid varasid. Võlakirju näiteks. Miks see raha siis kasutusse pole läinud? Põhjus...
Published 12/01/21
COP26 riikidevaheline kliimakonverents tõi üsna lahja tulemuse. Suurimaks väärtuseks on siiski asjaolu, et järgmisel aastal konverents siiski tuleb taas kokku. Üheks suurimaks probleemiks on muu hulgas asjaolu, et 1992 aastast alates on enamus maailma rahvastikust uuenenud. Paraku pole uuenenud nende aastate vältel koolihariduse sisu. Stuudios Tallinna Ülikooli ökoloog Mihkel Kangur ja saatejuht Marek Strandberg.
Published 11/24/21
Nagu selgub võib olla inimeste isiksuseomadustest 40% geneetiliselt määratud. Kui aga hakata uurima, kas on olemas mingi kindel kadeduse või usalduse geen tuleb leppida tõsiasjaga, et neid isiksuseomadusi määravad sajad või isegi tuhanded geenid. Kuidas neile jälile jõuda ja kust me teame, et see geneetiline määratletus on olemas? Eesti Geenivaramugi on käivitanud isiksuse genoomiuuringu ja huvilistel on võimalik sellega ka liituda. Saates on külas psühholoog, Edinburgh'i ülikooli...
Published 11/17/21
Facebook on muutumas siiani ebaselge rolliga metaversumiks. Millised on selle muutuse tagajärjed kultuurile, inimpsüühikale ja majandusele? Kas meil on näiteid juba toimivate metaversumite kohta? Saates arutavad selle üle Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooniprofessor Indrek Ibrus ja Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Hendrik Alla koos saatejuht Marek Strandbergiga.
Published 11/10/21
Glasgow kliimakonverentsil arutatakse paljusid küsimusi ja välditakse peamist alustõde: kui elu Maal hävib läheb väga kuumaks. Ja ka seda, et on kuumakas minemas tähendab seda, et elu saab pisitasa otsa. Saab otsa elurikkus ja hävivad liigid. Kas mets on inimese oma? Kas on äkki Platoni filosoofia mõju meile see, miks meil keskkonnaga asjad tuksis. Platon pidas oluliseks vaid mõistusega olendeid ja see võib olla ka põhjuseks, miks on tekkinud põlgav ükskõiksus looduse ja muu elava suhtes. See...
Published 11/03/21
Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid...
Published 10/27/21
Kukkuv Õun: kukkuv-oun_2021-10-20
Published 10/21/21
Nobeli 2021. aasta majanduspreemia anti David Cardile, Joshua Angristile ja Guido Imbensile selle eest, et nad demonstreerisid, kuidas saab majanduses ja terves ühiskonnas teha eksperimente. Õigemine: kuidas soodsad olud ja juhused sõnastada eksperimendina. Sellest, mida nad täpselt tegid ja kas samalaadseid asju saab teha ja tehakse ka Eestis, räägivad Tairi Rõõm Eesti Pangast ja Lenno Uusküla Arenguseire Keskusest. Saatejuht Marek Strandberg.
Published 10/20/21
Elu tõttu on Maa temperatuur madalam, kui oleks see ilma eluta. Marsi pind on kuumem, kui see oleks siis, kui seal oleks elu. Elu ongi substants, mis võimaldab meil lokaalselt ja ajutiselt «võidelda» termodünaamika teise seadusega: see vähendabki entroopiat ja tagab inimesele siis ka parema elukeskkonna. Kas me üldse saame endale head maailma soovides toetuda täna muudele energiavoogudele, kui neile, mis pärinevad Päikeselt? Saatekülaline loodusteadlane Urmas Tartes. Saatejuht Marek...
Published 10/13/21
4. - 6. oktoobrini jagas Rootsi Kuninglik Akadeemia välja meditsiini-ja füsioloogiapreemia, füüsikapreemia ja keemiapreemia. Preemiad saadi selle eest, et avastati valu ja kuumatundlikkuse ning puutetundlikkuse molekulaarsed mehhanismid närvisüsteemis, et kirjeldati kliimamudeleid ja komplekssete süsteemide füüsikalisi toimimispõhimõtteid ja mõeldi välja täiesti uued katalüsaatorid keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. David Juliusele ja Ardem Patapoutianile antud meditsiinipreemiat,...
Published 10/06/21
Kuidas teha kindlaks, kust on toit pärit ja miks seda on vaja üldse teha oludes, kus siiagi jõuab toit ei tea kust? Kas me oleme maha maganud oodatud jääaja ja mida saab teha, et Maa kliimaga asjad paika seada? Mida ei tohiks teha Maa kliima kohendamiseks? Miks on geoloogid ootusärevad Marsil kogutud ja Maale saatmist ootavate kivimiproovide asjus? Saates on külas Tartu Ülikooli teadur, geoloog Päärn Paiste. Saatejuht: Marek Strandberg.
Published 09/29/21
Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks – nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.
Published 09/22/21
Kuidas saadakse autodisaineriks? Kui kaua veel on vaja autosid disainida ja kas need ei muutu varsti vaid liikuvateks ruumiosadeks - nagu on seda liftidki? Kas elektriautod nõuavad erilist disainikäsitlust? Kuidas on olla Jaapanis autodisainer? Saatekülaline on Mitsubishis täna ja Kia-s varem töötanud autodisainer Björn Koop. Saatejuht Marek Strandberg.
Published 09/22/21
Maal on otsa saamas võime toita kasvavat elanikkonda. Kas lahenduseks on piirata inimkonna kasvu või saab hakkama muul moel? Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog räägib sellest, kuidas pärme saab õpetada kasvatama ka liha ja piima ning et selle tegemiseks pole looma vajagi. Tuleb juttu ka lihaskoe kasvatamisest – taas loomavabalt ning sellest, mida tähendab rakuline põllumajandus ja miks meil seda vaja on. Saatejuht Marek Strandberg.
Published 09/15/21
Maal on otsa saamas võime toita kasvavat elanikkonda. Kas lahenduseks on piirata inimkonna kasvu või saab hakkama muul moel? Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog räägib sellest, kuidas pärme saab õpetada kasvatama ka liha ja piima ning et selle tegemiseks pole looma vajagi. Tuleb juttu ka lihaskoe kasvatamisest - taas loomavabalt ning sellest, mida tähendab rakuline põllumajandus ja miks meil seda vaja on. Saatejuht Marek Strandberg.
Published 09/15/21
Saatejuht Marek Strandberg.
Published 09/08/21
Putukad, viirused ja vaktsiinid. Kas putukate viirused nakatavad ka inimesi? Kuidas muudavad viirused putukaid zombideks? Kuidas selliseid viirusi on võimalik kasutada vaktsiinide loomiseks? Miks peaks vaktsineerima meemesilasi? Saatekülaline on entomoloog Urmas Tartes. Saatejuht: Marek Strandberg. Loe ka asjakohast lugu Postimehest: https://leht.postimees.ee/7330180/putukatest-zombid-juhatavad-teed-vaktsiinide-juurde
Published 09/08/21