Külas on ajakirja Eesti Loodus toimetaja Piret Pappel, kellelt küsime, kuidas teha vahet vesilikel ja sabaga sisalikel? Põgusalt teeme juttu sisalike kui vesilike regeneratsioonivõimest. See teema on nii suur ja põnev, et jõuame puudutada vaid pealispinda! Kindlasti räägime ka looduskaitsest, on ju harivesilik, kivisisalik ja arusisalik kaitsealused liigid. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuni-juuli numbrist saab lugeda Riia väravast Rootsi-aegses Pärnus, tehisarust ja loomulikust lollusest ning aju-arvuti liidestest. Veel on ajakirjas artikkel ränkadest tagajärgedest, mille on andnud liigne optimism imeravimite kasutuselevõtul ja intervjuu TÜ mikrobioomika professori Elin Oruga. Samuti saab lugeda, mis on altermagnetism ja kes on ajalooga ja ajaloota rahvad ning kuidas Eestis rauda toodeti. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt....

Looduskaitsealade tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise küsimus tõstatati rahvusvaheliselt esmakordselt 1992. aastal Maailma looduskaitseliidu (IUCN) tegevuskavas. Mis tingis sellise küsimuse püstituse? Kuidas „mõõta“ kaitseala tõhusust? Kui palju on hinnatud Eesti kaitsealasid ja millised on tulemused? Saates on külas maastikuökoloog ja looduskaitsja, EMÜ professor Mart Külvik. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tallinna külje all asuv Sõrve looduskaitseala moodustati 2023. aastal. Milline on Sõrve looduslaama liigirikkus ja kui palju on sealt leitud kaitsealuseid liike? Kuidas vaid 10 km kaugusel Tallinnast on säilinud nii mitmekesine loodus? Põgusalt tuleb juttu 25. mail toimuvast Eesti Looduse õppekäigust Sõrve looduskaitsealale. Saates on külas zooloog ja maastikuökoloog Lauri Klein.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist leiab just sellise pealkirjaga artikli, milles Tiina Ann Kirss ja Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist annavad ülevaate, miks kirjavahetused teadlastele huvi pakuvad. Kutsusime Tiina Ann Kirsi saatesse külla et küsida: kuidas loodi nõukogude ajal kirjavahetus raudse eesriide taga olevate sugulastega või kodust kaugele küüditatutega? Miks ajal, mil paberkirju saadetakse järjest vähem, saavad kirjavahetustest koostatud raamatutest menukid?...

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk, kes tutvustab looduskaitsele keskenduvat Eesti Looduse mai-juuni numbrit. Lisaks tuleb juttu karulaugust, Eesti Looduse ja Eesti loodusuurijate seltsi koostööna toimuvast vestlusõhtust ning Eesti Looduse 25. fotovõistlusest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist saab lugeda Lydia Koidula arhiivi kirjandusmuuseumisse jõudmise käänulisest teekonnast. Saatekülaliseks on artikli autor, kirjandusteadlane Sirje Olesk, kellelt uurime, miks nõukogude võim sallis Lydia Koidulat ning kuidas juhtus, et Koidula tütardel ei olnud õrna aimugi, kui oluline ja armastatud luuletaja nende ema oli. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mitu paari must-toonekurgi teadaolevalt Eestis pesitseb? Millest sõltub must-toonekure pesitsemise edukus? Kuidas meelitada must-toonekurge kalasumbast toitu otsima? Mis on suurimad ohud rändel ja talvitusaladel? Must-toonekurest räägime ornitoloogi ja looduskaitsja Urmas Sellisega. Saatejuht on Tiiu Rööp.

TÜ doktorant Iris Reinula uurib oma teadustöös, kuidas maastikumuutused mõjutavad niiduliikide geneetilist mitmekesisust. Saates saame teada, mis on geneetiline mitmekesisus ja miks see hea on? Mis teeb taimede geneetilise mitmekesisuse muutuste uurimise keeruliseks ning miks taimi uuriv teadlane peab oskama maastikku hinnata putukate seisukohast? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning...

Putukatest-tolmeldajatest on kõige olulisemad mesilased, aga kas kõik mesilaseliigid on tolmeldajad? Mida teha, et koduaias leiduks tolmeldajatele vajalikke toidutaimi kogu vegetatsiooniperioodi vältel? Kuidas toetada põllumajandusmaastikel tegutsevaid tolmeldajaid? Juttu tuleb ka villamesilastest. Saates on külas TÜ loodusmuuseumi teadur Villu Soon. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tartu ülikooli kolme projekti koostöös uuriti Tartu eraaedu: küsitleti Tammelinna, Ülejõe ja Ihaste linnaosa aiaomanikke ning vaadeldi elustikku. Mida teada saadi, sellest räägivad semiootik Nelly Mäekivi, sotsioloog Maie Kiisel ja bioloog Veljo Runnel. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbris ilmus esimene lugu artiklisarjast „Tehnokraadi kroonikad“. Saates on külas sarja autor Ülar Allas, kellelt küsime, mida tehakse TÜ arvutiteaduste instituudi teadusarvutuskeskuses? Miks superarvuti LUMI on üks energiatõhusamaid superarvuteid maailmas? Mis on kvantarvutist ja klassikalisest arvutist koosneva hübriidsüsteemi head küljed?

Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast! Miks lumikelluke nii vara õitseb? Miks lumikellukesed sipelgatele meeldivad? Kas kõik lumikellukesed õitsevad kevadel? Kas lumikellukese liigid on lihtsalt eristatavad? Kui palju on uuritud lumikellukese levikut Eestis? Saates on külas botaanik Ott Luuk, üks „Eesti taimede levikatlase“ koostajatest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu saavad ka erisugused parasiidid, kes samuti kuuluvad Eesti elurikkuse hulka. Lisaks saab lugeda must-toonekurg Karl II saatusest, looduskaitse usaldusmehest August Hiiemäest, seeneuurijatest, Karulast, uuest villamesilaseliigist Eestis ja lumikellukestest. Saates on külas ajakirja...

Ajakirja Horisont selle aasta esimeses numbris sai alguse artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Uurime sarja autorilt, Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadurilt Erki Russowilt, mis ajendas palverändurite teemal kirjutama? Kas 13. sajandil Liivimaale korraldatud palverännakud olid kantud vagast jumalateenimise soovist või tuleks neid nimetada relvastatud misjonitööks? Kui levinud olid palgalised palverännakud? Saatejuht Tiiu Rööp.

Mis liigist loomad kõige sagedamini häirivad inimesi niivõrd, et nad kuulutatakse nuhtlusisenditeks? Miks loomast saab nuhtlusisend? Kas nuhtlusisendit saab „ümber kasvatada“? Saates on külas Peep Männil Keskkonnaagentuurist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Aasta puust, tammest, räägib EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Kuuleme, mis teeb tammepuidu vastupidavaks, kelle jaoks on tammetõrud oluline toit ja milliseid kasvutingimusi tamm vajab, et kasvada kauniks mitmesaja aastaseks puuks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakiri Horisont on läbinud „värskenduskuuri“: uuenenud on nii kujundus kui koduleht. Lisaks on alguse saanud mitu uut artiklisarja: Jaan Aru kirjutab arust ja tehisarust, Ülar Allas tehnokraadi kroonikaid, Mati Laur avab moodsa ajalookirjutuse lätteid ning Erki Russow liigub palverändurite jälgedel. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mida teha, kui hiir tuleb tuppa talvituma? Kas kõik meil elavad hiire- ja rotiliigid on ilmade jahenedes varmad hoonetesse sisse tungima? Kuidas teha kodu hiirekindlaks? Kas soovimatu sissetungija tabada eluspüügilõksuga või kasutada surmavat lõksu? Saates on külas Andrei Miljutin TÜ loodusmuuseumist, kellega lisaks hiire-jutule räägime näitusest „Imelised imetajad“. Saatejuht on Tiiu Rööp.

2023. aasta suvel alustas kosmoseteleskoop Euclid teekonda vaatlusorbiidile Maa-Päikese süsteemi teise Lagrange’i punkti L2. Kas vaatlusi, mida Euclid hakkab tegema 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, ei ole võimalik teha Maale lähemal? Või isegi Maalt? Mida me Euclidi abil vaatleme? Milliseid uusi teadmisi võiksime saada? Saates on külas Hardi Veermäe ja Gert Hütsi keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

2024. aasta loomaks on temperamentne ja uudishimulik saarmas. Keda saarmas sööb? Kes võiks himustada teda süüa? Millised on saarma ja kopra, kahe poolveeelulise looma suhted? Kuidas saavad läbi saarmad ja kalakasvatajad? Neile küsimustele vastab aastaid saarmaid seiranud Remek Meel. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eesti ornitoloogiaühing valis 2024. aasta linnuks käo, kelle häälitsus „kuk-ku“ on loodushuvilistele hästi tuntud. Hästi on teada ka kägude komme muneda võõrastesse pesadesse. Aga kuidas käopoeg omandab liigiomase käitumise, kasvades üles teisest liigist „kasuvanemate“ juures? Või kuidas emaslind oskab muneda just selle sulasliigi pessa, kelle kurnaga tema muna enim sarnaneb? Saates on külas Jaanus Elts Eesti ornitoloogiaühingust. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: tähelepanu saavad nii vetehunt saarmas kui kukulind kägu ning aasta puu tamme liigirikas perekond. Ajakirjast saab lugeda veel aasta mullast, Anna kihelkonnast, ehitusmaterjalide ringkasutuspangast, tuppa trügivatest hiirtest ning sellestki, kuidas muuta kodu hiirekindlaks. Lisaks vestlusringi botaanikust ja maalikunstnikust Heinrich Aasamaast. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.