"Ma ei usu sellesse, et kui ma siin maa peal hästi elan, siis ma saan paradiisi, vaid ma usun sellesse, et kui ma siin maa peal hästi elan, siis ma elangi paradiisis." Selle mõtte lausus Luana Podcasti teises episoodis mu vestluskaaslaseks olnud Karl Robert Saaremäe. Just nagu see võimas mõttetera oli ka meie vestlus kantud inimeseks olemise igapäevastest võngetest ning mõtisklesime selle üle, kuidas juba siin ja praegu mõnusat mõtestatud elu elada. Juba mõned kuud tagasi tärkava kevade keskel salvestatud vestlusest sai paik, kus rääkisime indiviidi ja kollektiivi puutepunktidest, lunastusest, mütoloogilistest tegelastest kui inimlike tunnete peeglist ning elu keeristormide keskmes fookuse leidmisest. Avasime küsimuste vastuseid, mis võibolla jäävadki lõpuni lahti harutamata, lubasime pausidel kanda ning mõistsime koos, kui ilus on üksteisega lihtsalt aus olla. Jutustamise käigus tõdesin taas, kuidas Robil on imeline oskus oma mahlaselt sõnastatud lausete, kujundlike fraaside ja mõttekäikude kaudu luua silme ette justkui visuaalne rännak või muinasjutuline pilt, mille jooksul just meelte kaudu eneses tõeni jõuda. Üks tõeliselt ilus kohtumine, kus läbi aususe ja mänguliste keerdkäikude maanduda tagasi elu lihtsuse ning inimlikkuses sütitava võlu juurde!